Miks on elektrihinnad Euroopas nii erinevad
Euroopa kaupleb elektriga ühel ühisel turul, kuid naaberriikide hinnad võivad erineda mitu korda. 2026. aasta oktoobris oli keskmine päev-ette hind Soomes 41 €/MWh ja Ungaris 247 €/MWh. Suurema osa vahest seletavad kolm asja.
Keskmised hinnad 2026. aasta oktoobris
| Riik | Keskmine hind, €/MWh |
|---|---|
| Soome | 41 |
| Rootsi, piirkond SE3 | 78 |
| Eesti | 90 |
| Läti | 121 |
| Leedu | 124 |
| Norra, piirkond NO1 | 134 |
| Hispaania | 164 |
| Prantsusmaa | 171 |
| Saksamaa | 174 |
| Poola | 174 |
| Holland | 177 |
| Itaalia | 222 |
| Austria | 224 |
| Rumeenia | 242 |
| Ungari | 247 |
1. Mida iga riik toodab
Igas piirkonnas määrab hinna kalleim jaam, mida veel vaja on (vt Kuidas kujuneb järgmise päeva elektrihind). Kus hüdro-, tuuma- ja tuuleenergia katavad suurema osa nõudlusest, on see viimane jaam sageli odav. Kus gaasijaamu on vaja palju tunde päevas, määrab hinna gaas, ja gaas on kallis.
Soomel ja Põhja-Rootsil on palju hüdro- ja tuumajaamu ning palju tuult. Prantsusmaa toetub tuumaenergiale. Saksamaa, Poola ja suur osa Kesk- ning Kagu-Euroopast vajavad endiselt paljudel tundidel söe- ja gaasijaamu või importi, eriti sügisel ja talvel, kui päikest on vähe.
2. Liinid riikide vahel
Odav elekter saab liikuda ainult nii kaugele, kui võrk lubab. Kui ühendus on täielikult koormatud, ei saa oksjon selle kaudu rohkem odavat energiat edastada ja hinnad kahel pool lähevad lahku. Rootsi ja Norra näitavad seda ühe riigi sees:
| Piirkond | Keskmine hind, €/MWh |
|---|---|
| Rootsi SE1, põhi | 29 |
| Rootsi SE2 | 34 |
| Rootsi SE3, Stockholm | 78 |
| Rootsi SE4, lõuna | 146 |
| Norra NO4, põhi | 23 |
| Norra NO3, kesk | 94 |
| Norra NO5, lääs | 129 |
| Norra NO1, Oslo | 134 |
| Norra NO2, lõuna | 142 |
Põhjapoolsed piirkonnad toodavad palju rohkem hüdroenergiat, kui tarbivad, kuid lõunasse viivaid liine ei jätku, et seda kõike edasi kanda. Lõuna-Norra (NO2) on lisaks kaablitega ühendatud Saksamaa, Hollandi, Taani ja Suurbritanniaga, nii et selle hinda tõmbab naabrite hindade poole.
3. Kui palju energiat on vaja ja millal
Nõudlus kasvab külmadel, pimedatel kuudel ja õhtuti. Piirkond, kelle õhtune tipp tuleb katta gaasijaamade või impordiga, maksab selle eest igal õhtusel tunnil. Ilm toimib samamoodi pakkumise poolel: tuuline nädal võib teha Saksamaa ja Taani naabritest odavamaks, tuulevaikne pilvine nädal vastupidi.
Balti riigid: Põhjamaade ja mandri vahel
Eesti, Läti ja Leedu näitavad kõiki kolme mõju korraga. Nad kauplevad Soomega Estlinki kaablite kaudu, Rootsiga NordBalti kaudu ja Poolaga LitPol Linki kaudu. Kui neil liinidel on vaba läbilaskevõimet, lähenevad Balti hinnad Soome omadele. Kui liinid on koormatud, maksab Baltikum rohkem ning Läti ja Leedu, mis asuvad Soomest kaugemal, tavaliselt rohkem kui Eesti. 2026. aasta oktoobris maksis Eesti keskmiselt 90 €/MWh, Läti 121 ja Leedu 124, samas kui Soome 41.
Alates 2025. aasta veebruarist töötavad Balti energiasüsteemid lisaks sünkroonis Mandri-Euroopaga, mitte ühises võrgus Venemaa ja Valgevenega. See muutis seda, kuidas võrku juhitakse, kuid mitte seda, kuidas hinnad kujunevad: Balti hinnad tulevad endiselt samalt Euroopa päev-ette oksjonilt.
Miks see on teie jaoks oluline
Kui teie piirkond impordib sageli, sõltuvad selle odavaimad tunnid sellest, millal naabritel on ülejääki: tuulised ööd Põhjamaades, päikeseline keskpäev lõuna pool. Seepärast tasub vaadata oma piirkonda, mitte riigi või Euroopa keskmist, ning enne suurt tarbimist homseid hindu kontrollida. VoltToday näitab iga piirkonda, ka Norra, Rootsi, Taani ja Itaalia eraldi piirkondi, avalehel, ning leht Allikad näitab, kust igas riigis praegu elekter tuleb.